Operaator Kõps ja Oscarite sadu ehk kuidas Tiit, Teet ja Erki video tegid

Tegime Teedu ja Tiiduga kursuse lõpuvideo, mille idee oli alguses midagi muud kui välja tuli.

Algne idee oli teha kahe õpikeskkonna võrdlus video, kuid see tundus meile kuidagi igava ning üksluisena. Samuti ei oleks olnud erilist grupitööd, sest igaüks oleks pidanud üksi mingi osa tegema ning lõpuks lihtsalt video kokku monteerima.

Pärast lühikest arutelu, jõudsime järeledusele, et teeme teisiti video. See šedööver, mis laupäeval ettekandele tuleb oli meie grupi jaoks väljakutse. Suur osa tööst tegime ära kontaktpäevadel, sest näost näkku kohtumised ja ideelennud käivad kõrgema kaarega ning on palju vahetum. Seetõttu on palju meie ideid ja mõtteid pärit just meievahelisest suhtlusest TLÜ lõbusatest nädalavahetustest. Tagant järgi mõeldes, oleks võinud ju diktofoni kasutada, kuid targad mõtted tulevad ikka tagant järgi.

Vaatamata lennukatele ideedele, oli määravaks idee kirjalik vormistamine. Alles hiljem, kui kõik sai üles kirjutatud, omandas projekt selgemad piirjooned aja, tegevuste ja vastutuse lõikes. Pärast seda saime paika panna ajakava, rollid ja vajalikud tehnilised vahendid. Oluliseks komponendiks osutus väike ajavaru, näiteks algselt planeeritud üks võttepäev oli ilmselgelt liiga lühike. Tegelikult filmisime kolmel päeval ning mitu võtet. Esmapilgul väikesed tehnilised nüansid võivad mõjutada võtteid ja üldist töökorraldust (mälukaardi mahtuvus, kaamer aku pidavus, ruumidesse pääsemine, jms).

Mida meie kasutasime enda video tegemiseks:

• kontaktpäevi
• väike vestlus meili teel (võime avaldada pärast video näitamist kui soovi on)
• veebilehekügi
• faile jagasime Google Drive’is
• video monteerisime Movie Makeris
• audiot töötlesime Audacity’s
• suhtlesime ka muusika autoriga FB teel

Et projekt edukalt õnnestuks, käis Teet külas esivanematel, et leida atribuutikat meie videosse. Samuti toetas meid TLÜ infolauatädi (nimi ununes vaatamata), kes lubas meil kasutada TLÜ ruume ilma turvameeskonna sekkumiseta.

Keeruliseim osa video juures oli kõik see suurepärane materjal mahutada mõistliku ajavahemiku sisse (täispikk video oleks umbes 5-6min), kuid siinkohal tuli appi kiirendusnupp Movie Makeris. Heli, video ja pildimontaaž võttis omajagu aega, sest ei olnud piisavalt teadmisi kõikide vajalike töövõtete kohta. Valmis video valmimiseks kulus paar õhtut nokitsemist ning väikesed probleemid said lahenduse neti avarustest info otsimisega ja katseeksitusmeetodiga.

Link ülesandele: Video saamise lugu

Meie video

Tagant järgi tark olles …

Kui vaatan tagasi sellele kursusele, siis mõnes mõttes on hea, et läbi sai, teisalt tahaks et asi edasi läheks.
Hea tunne, et läbi saab on sellepärast, et paljud unetud ööd ning sinna juurde kuuluvad ”omas mullis olekud” hakkavad lõppema. Samuti on hea meel, et olen suutnud läbi väga toreda aine ning võtan siit kaasa palju uut ja huvitavat, mida saan õpilaste ja kaaspedagoogide peal rakendada. Meeldis ka see, et pereliige küsis arvamust minu käest e-portfoolio teemal täpselt pärast selle teema vaatlemist aine raames ning tundsin ennast väga asjalikuna. Samuti soovitasin kursuse lehekülge, et pereliige saaks kaasõppijate postitustest ja e-portfooliotest endale sobivaid ideid.
Natuke tühi tunne on sees, sest tore ja õpetlik kursus saab läbi ning põnevaid teemakäsitlusi ja mõtteid ei pruugi enam palju samade teemade kohta tulla. Enim meeldis mulle kursuse juures teiste osalejate postituste lugemine (umbes 80-90% lugesin läbi) ning neist enim meeldinud postitused olid:

• Inge postitus e-portfoolio teemal, mis pani mind digikoristust tegema ning enda materjale korrastama
• Janeku postitus vidinate teemal, mis võiks kandideerida ajakirja artikliks ning oli väga kaasahaarav (kuulasin ka selle loo ära, mida Janek taksos kuulis :))

Analüüsides enda saavutusi kursuse käigus ning vaadeldes enda õpilepingut sain aru, et minu sõnastatud eesmärgid olid üllad ja natuke pikemaajalised. Kuid kursus suutis mulle süstida ideid uute veebilehtede ja õpikeskkondade kasutamise jaoks füüsikatunnis. Need eesmärgid, mis püstitasin loodan mingi aja jooksul ka täide viia.
Minu jaoks töötas väga hästi kaasõppijate ideede ja arvamuste lugemine. Samuti meeldis Hansu tutvustused uutest keskkondadest ning vidinatest.
Mis natuke häiris, oli ajaraamistik. Minu tööd jäid aeg ajalt hiljaks just seetõttu, et mõttelendu õiget ei olnud ning aega leidus sellega tegeleda ka tavaliselt pärast tähtaega. Võibolla võinuks kursus olla rohkem laadaplatsi mudeli laadi – 3 teemat korraga ja üks tähtaeg 1,5 kuu pärast. Sest kui mõttelend oli, siis oleks saanud paar teemat korraga läbi töötada ning oleks tekkinud parem sidusus. Kui nagu ikka, inimesi on erinevaid ning seetõttu on see minu väga subjektiivne arvamus.
Kindlasti pean vaeva nägema parema väljendusoskuse, ajaplaneerimise, laiskuse väljajuurimise ning
Minu tugevad küljed on stressitaluvus, oskus pinge all töötada, oskus ümmargust juttu ajada 🙂 ning arvan, et enda arvamuse avaldamine.
Nõrkused on sport, pikalt ühe asja kallal töötada, aegadest kinni pidamine (väga halb komme) ja enda tööle sundimine (tahtejõud liiga väike).
Järgmisena peaksin natuke veelgi süvenema meile pakutud materjalidesse ning leidma enda jaoks intrigeeriva teema, mille kohta oma magistritöö teha.

Tahaksin tänada õppejõude ning kaasõpilasi, kes oma ideede ja arvamustega suutsid mind edasi arendada. Minu enda tunne on küll nagu oleksin arenenud rohkem selle paari kuuga, kui terve bakalaureuse õpingute jooksul.

Tänan tähelepanu eest! 
II refleksioon

Võrgustik

Õpivõrgustikke on väga palju ning mina olen mõne sellise üks osa (vähemalt ise arvan nii). Just seda ülesannet tehes liitusin veel 2 võrgustikuga ning suurendasin oma õpetajavõrgustikku. Paljud grupid, meililistid, kodulehed toimivad võrgustikuna. Seetõttu peangi Facebooki gruppe väga headeks võrgustikeks: uus info jõuab kõikidele huvilistele kiiresti ning saab meediat ning muud vistutada. Kuid püris võrgustik peaks olema selline, kus saadakse aeg-ajalt kokku ning räägitakse kitsastel teemadel. Peangi väga heaks võrgustiku näiteks TTÜ tehnilise füüsika tudengite motivatsiooniüritusi, kus uued ja ammu lõpetanud üliõpilased saavad kokku ning räägivad reaalainete jutte. Väga toredad üritused on veel Täppisteaduste Sügiskool ja Suvekool, mis toimuvad sügisel ja kevadel ning hõlmavad loenguid, arutelusid ning kõike sinna juurde kuuluvat. Kuid sellest ei tahtnud ma täna rääkida.

Vaatleksin enda jaoks huvitavamat ning aktuaalsemat võrgustikku – Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud kursust.

Võrgustiku jaoks vajalikud kriteeriumid minu meelest:

• Näost näkku kohtumised – võrgustikus inimesed tunnevad teineteist (vähemalt nägupidi)
• Peab andma mulle midagi (uusi teadmisi, uusi ideid, uusi tutvuseid, vms)
• Ühendatavus – kas ma saan kõikide võrgustiku liikmetega suhelda ja nende lehekülgi sirvida/arvamusi lugeda
• Ligipääsetavus – vajalik logimine, audentimine, vms?

Minu jaoks esimene kriteerium on Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud aine raames ilusasti täidetud. Iga natukese aja tagant kokkusaamised aitavad paremini kaasvõrgutajaid paremini tundma õppida ning näost näkku suhtlemine on alati kõige vahetum (emotsionaalsem). Kursuse raames on palju uusi teadmisi, tuttavaid, kasulikke nõuandeid ja ka vidinaid juurde saadud, mis täidab ära teise nõude. Ainest on minule otsene kasu: tagasiside ja kommentaarid; väikesed nipid ja nõuanded, mis kergendavad oluliselt tööd; professionaalne areng; jne.

Ühendatud on suurem osa inimesi kogu aeg. Tänapäeva noorte ja nutitelefonide kasutajate jaoks on internet juba vajadus ning neile kehtib väga hea inglise keelne väljend: Always Connected. Christine Crandell kirjutab ka oma arvamuses, et tänapäevane müük on muutunud seoses internetiajastuga. Samamoodi võiks vaadelda ka võrgustikku, mis on muutunud internetipõhiseks ning mis eeldab, et võrgustikule on ligipääsu 24/7/365. Huvitav uurimus oli tehtud Facebooki poolt, kus tuli välja, et 79% inimestest võtab oma nutitelefoni ligi vähemalt 15 minuti jooksul (Levitas 2013). Seega võin julgelt väita, et ühendatavus meie ainele on väga hea (paistab silma ka koduste ülesannete esitamise aegadest). Kõik võimalused on antud, et 24 tundi ligipääseda nii wordpressile, edufeedrile kui ka materjalidele.

Ligipääsetavuse juures meeldib mulle see, et kursuse materjalidele pääsevad ligi kõik, kes teavad aine wordpressi lehte. Reeglina tehakse kõik materjalid ja kursused suletuks ning seejuures räägitakse üliõpilastele, kuidas peaks võimalikult avalikult asju internetti panema 🙂 (nt. Moodle, eDidaktikum, iCampus, jne). Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud on väga heaks näiteks, kuidas peaksid olema paljud kursused ning see innustab ka õppijaid (mind näiteks) oma materjale avaldama.

Millistest elementidest koosneb antud kursuse võrgustik:

• EduFeedr – suur roll teiste õppijate tööde ning kommentaaride nägemiseks
• WordPress – enda ja teiste arvamuste kirjapaneku ning tähelepanekute koht. Samuti ülesannete andmise veebileht.
• TLÜ ruum – koht kus kohtume
• üliõpilastest – võrgustik vajab inimesi
• õppejõududest – võrgustiku liidrid, kes suunavad ning annavad analüüsideks teemasid

Võrgustiku kindel keskne koht on wordpress –  keskkond, kus toimub enamus arvamuste/analüüside/tagasiside/kommentaaride ja postituste püstitamistest. Kindlaks liidriks on meie kaks õppejõudu, kes teavad meist rohkem ning harivad meid (suunavad, et ise hariksime ennast). Mõnel nädalal võib liider muutuda ning selleks saab kõige enam kommentaare või kõige intrigreeriva teema postitaja.

Kindlasti on antud kursusel potentsiaali rohkem, kui siiani olen näinud (mitme kursuse omavahel ühendamine, hilisemate huvitavate materjalide jagamine, jms). Sellest võrgustikust võib edaspidi saada haridustehnoloogide võrgustiku üks eelkäijaid – aine läbinud võiksid liituda haridustehnoloogide võrgustikuga. Kindlasti ei toimu näost näkku kohtumisi hiljem, kuid sellest ei ole hullu.

Antud ajahetkel pean seda kursust üheks põnevamaks ning vajaminevamaks võrgustikuks.

Link ülesandele: Õpivõrgustikud

Kasutatud kirjandus:

1. Crandell, C. (2013). The Always-Connected Customer Has Killed Marketing, Finally. Loetud aadressil: http://www.forbes.com/sites/christinecrandell/2013/10/22/the-always-connected-customer-has-killed-marketing-finally/
2. Levitas, D. (2013). Always Connected: How Smartphones And Social Keep Us Engaged. Loetud aadressil: http://www.nu.nl/files/IDC-Facebook%20Always%20Connected%20(1).pdf

E-portfoolio

Siiani olen arvanud, et portfooliod ja sinnahulka kuuluv e-portfoolio, on pigem kunsti ning loovate inimeste pärusmaa. Ise ei ole kunagi omanud portfooliot ega ka e-portfooliot sel lihtsal põhjusel, sest olen arvanud, et mul ei ole sinna midagi panna. Ega ka hetkel, kui olen olnud aasta ja natukene peale füüsikaõpetaja, ei ole mul midagi erilist, mida portfoolios demonstreerida.

Lugedes materjale, mis olid ülesande juures, siis sealt sain aru, et portfooliot on vaja just enese arengu jälgimiseks, mis tõendab õpitust arusaamist ja personaalset arengut teatud ajavahemiku jooksul (1). Tuleb välja ka see, et portfoolio on  enesehinnangu tööriist (Semidor, 2010).

Portfoolio kavandamine:

1. Kasutaksin e-portfoolio loomiseks blogipõhist keskkonda (wordpress, blogger, vms), sest need tunduvad lihtsamad ning paremini küljendatavad. Maharasse tegin omale konto, kuid keskkond ise mulle ei sümpatiseerinud. Olen viimastel päevadel otsinud veel e-portfoolio keskkondi, kuid need kõik on vastu käivad. Blogi juures on hea, et saab muuta asja personaalseks ja ei pea valima kindlaid stampe. Samuti võimaldavad blogi keskkonnad juba enam meediat vistutada ning see on tehtud äärmiselt lihtsaks.
2.  Portfooliosse lisaksin oma CV või sinna kuuluvaid aspekte. Kindlasti jälgiksin kriitilise pilguga üle kogu materjali ja kõik diplomid, mida üles laen, sest teiste portfoolioid vaadates jäi silma, et paljud panevad veebi üles oma isikukoodiga dokumente. Ei ole küll paanitseja, kuid mõni aasta tagasi oli vaja ainult isikukoodi, et laenu võtta või käendajaks märkida. Seepärast peaksid teised portfoolioid omavad inimesed ka üle vaatama oma materjalid ning vajadusel korrigeerima materjale. (Eelmise aasta portfoolios oli isikukood, lugemismaterjalide üks näide sisaldab isikukoodiga diplomit). Kõikide materjalide ja linke juures tuleks tähele panna, et  tehnoloogia on andnud võimaluse avalikustada materjale üha kergemini, eksivad siiski paljud kasutajad autoriõiguste vastu, kasutades jooniseid, pilte, illustratsioone või tekste, mille avaldamiseks puudub luba (3).
3. Kasutaksin e-portfooliot oma pädevuste ja oskuste hindamiseks, sest nagu Tammets (2010) (4) välja toob, siis üheks efektiivsematest ja levinumatest pädevuspõhise hindamise meetoditest on portfoolio. Pädevuse testimist saab teha iseseisvalt ning hiljem on seda reflekteerida lihtne. Kindlasti paneksin oma portfooliosse enda õpilepingud ning hilisemad reflektsioonid (http://wp.me/p4XOux-T). Samuti kasutaksin enda loodud videojuhendeid ja materjale
   Näiteks see:
   

Palju on juttu olnud antud kursuse raames personaalsetest õpikeskkondadest ja nendega seonduvast. Portfoolio ongi tegelikult personaalne õpikeskkond või selle üks vorme, mis eeldab palju postitusi, reflektsioone, analüüse ning serveriruumi. Miks viimast vaja on? Eks ikka selleks, et kõik oma materjalid, pildid, dokumendid ning muud failid üles laadida ja teistele kuvada. E-portfoolio edukaks tingimuseks on külastajate kriitline mass, sest siis saab inimene vajaliku tagasiside ning arenguks uue tõuke.

Kahjuks pean tunnistama, et loetud materjal ning läbi töötatud veebilehed ei tekitanud minus huvi ega tahtmist endale e-portfoolio teha. Ei näe vajadust teha eraldi veebileht selleks, et sinna riputada oma materjalid ning oodata kuni tuleb mingi meil või märguanne, et keegi on nüüd minu materjale vaadanud, kommenteerinud või hinnanud. Koolielusse saab materjale üles laadida (kui aine andministraatorist mööda pääseb) ning on ka muud kommuunid ja veebilehed, mille kaudu materjale jagada. Pean seejuures mainima ka seda, et minu jaoks on tähtsaim õpilaste tagasiside, mitte teiste õpetajate oma, kes õpetavad teises koolis ja teisi õpilasi. Pigem jagakski materjale endiste õpilastega, kes saaksid mulle näpunäiteid anda tundide ettevalmistuse juures.

Minu e-portfoolio on minu blogi, minu arvuti kõvaketas (kus asuvad diplomid, tunnistused ja muud materjalid) ning minu linkidekogu (huvitavad materjalid, loodud materjalid, jms).

 

Link ülesandele:  V teema: e-portfoolio ja pädevused

Kasutatud kirjandus

1. Tammets, K., 2010. e-Portfoolio mõiste. Loetud aadressil: http://portfooliokursus.wordpress.com/lugemismaterjal-1/1-nadal-e-portfoolio-moiste-ja-naited/
2. Semidor, K., 2010. Õpetaja e-portfoolio – kellele ja mille jaoks? Loetud aadressil: http://koolielu.ee/info/readnews/65897
3. Tammets, K., 2010. Väljakutsed ja barjäärid e-Portfoolio kasutamisel. Loetud aadressil: http://portfooliokursus.wordpress.com/lugemismaterjal-1/valjakutsed-ja-barjaarid-e-portfoolio-kasutamisel/
4. Tammets, K., 2010. Pädevuspõhine koolitus. Loetud aadressil: http://portfooliokursus.wordpress.com/lugemismaterjal-1/padevuspohine-koolitus/

Mina ja tehnoloogia

Oma postituses vaatan mõningaid vidinaid, mida saab kasutada õppetöös ning mida ma ise olen ka proovinud vähemal või suuremal määral.

Tehnoloogiad

Feedly

Minu jaoks oli positiivne üllatus Feedly keskkond. Hakkasin seda kasutama umbes kuu aega tagasi ning see aitas kõvasti koguda kokku informatsiooni, mis mulle huvi pakub. Sain lisada kaasõpilaste blogid, õppetöös vajalikud blogid ja ka personaalsed huvi pakkuvad blogid. Ise neid lehti külastades kulutaksin meeletu aja, et vaadelda, mis teised teinud on. Seetõttu ongi mugav lahendus Feedly näol olemas. Samuti tõmbasin alla Feedly chrome äpi, mille kaudu saan kiiresti ja mugavalt lisada veebilehti ning ka jälgida neid. Mis mulle väga meeldib Feedly juures on selle personaliseerimine – kõik asjad saab seadistada endale käepäraselt ning mugavalt. Samuti on väga hea võimalus share’ida otse feedly’st ning sinna kuhu sa tahad (seadistuste all saab valida 6 kohta kuhu põhiliselt jagad). Samuti on pro kasutajatel kindlasti rohkem huvitavaid funktsioone juures (Dropboxi varukoopiad, jne). Iseenesest lihtne keskkond ja arusaadav. Ei ole vaja palju pingutada, et aru saada, mida kusagilt saab. Kindlasti minu tulevane abiline nii õppetöös kui ka väljaspool.

Delicious

Tundub hea koht olevat, kuhu linke koguda. Ise olen väga agar Bookmarker kui nii võib öelda. Linkide menüüd on pikad ja palju kaustu sisaldav, kuid netti kolimisele ei ole väga mõelnud. Peamiselt kasutan edasipidigi enda bookmarke ning Deliciousi jätan tagavaraks. Muidugi kehva on see, et oma arvutis olevaid bookmarke ei saa tõmmata Deliciousi väga lihtsalt (vaja mingeid lisavidinaid). Kui saaks ainult chrome’is olevad lingid (KOOS KAUSTADEGA) lihtsalt importida, siis oleks asjal jumet. Sync ja asjad on toimivad, teistes arvutites oma bookmarke näha oleks ka väga hea.

Doodle

Olen korduvalt kasutanud ja juba ammusest ajast. Äärmiselt lihtne vahend leida sobivat aega sõprade, kursakaaslaste või kolleegidega. Kui kõik hakkaks omavahel kalendreid jagama ning vaata sealt, kas sobib aeg või mitte, siis läheks päris pikalt (eeldusel, et inimesi on rohkem kui 10). Sõprade sünnipäevade ajad ning muud tähtsad sündmused on kõik Doodle’st läbi käinud. Hea vahend ajaplaneerimiseks ning ka koosolekute jaoks. Teine vahend, mida kasutan on Outlookis olev kalender ja seal ürituste jagamine. Häda on selles, et teisel inimesel peab ka olema Outlook, muidu kalendrid ei süngi ja asi ei toimi. Probleemiks on ka litsents, mida Microsoft nõuab selle eest. Seega tasuta variandid on palju reaalsemad. Viimane vahend, mida kasutan ürituste korraldamiseks, aja planeerimiseks on kõikvõimas Facebook. Kahjuks on seal nii palju informatsiooni ja segavaid faktoreid, et üritust tehes ei leia teised kasutajad minu tehtud üritusi üles. Liiga palju infot ning ahvatlusi on Facebookis, et vajalikud ja kasulikud funktsioonid upuvad nende alla (kui keegi võõras saadab kirja, jms).

Skype, Lync, FB, jms

Suhtluseks ja videokõnedeks sobivad väga hästi Skype ja ka Lync. Skype on hea, vabavaraline programm, milles tasuta kõned nagu luksus. Kahjuks on Skype hakanud järgi andma kõnekvaliteedis ja ka tihti on erinevaid probleeme sellega. Samuti on suurkorporatsioonid Skype suhtes negatiivsed, sest sellega kaasnevad turvariskid (ise töötan suurkorporatsioonis ja siin on Skype keelatud). Õppetöö eesmärgil toimib muidugi see väga korralikult. Lync on samamoodi nagu Outlook tasuline vahend, kuid mugavuse poolest palju parem (video ajal erinevad võimaluse suuremad). Kahjuks taaskord tuleb mängu tasuline tarkvara ning Microsofti konto. Viimati tulnud uudis oli positiivne: Skype ja Lync saavd omavahel läbi ning saab teineteisega suhelda omades ühte eelnevaist. Lynci juures eriti meeldib konverentsikõne tehes kõnekvaliteet ning võimalus näidata teistele oma veebikaamera pildi asemel oma kuvaripilti, mingit kindlat dokumenti või hoopis slaidikava, mis enda arvutis käib. Seega kasutusvõimalus laiem. On ka teisi vahendeid suhtlemiseks (FB, Google, Viber, jms), kuid nendega kõnesid teha on keeruline. Telefoni kasutamine helistamiseks tundus juba olevat tabuteema ning täiesti mõttetu (vähemalt minu õpilaste arust), sest saab alati saata sõnumeid. Ameerikas võtavad vastu ja saadavad sõnumeid noored päevas umbes 88 korda ning see uurimus oli tehtud 2012 aastal (1).

 Standardiseerimine

Uurisin standardiseerimise kohta Hans Põldoja postitusest ning pean ausalt ütlema, et väga keeruline teema, kui lihtsalt seda lugeda. Väga oli abiks Youtube videod, mis aitasid paremini mõista LTI ja xAPI. SCORM jäi pisut arusaamatuks, kuid üldiselt tundub, et esmasest väljalaskest (2000) on see standard väga jõudsalt arenenud ning laialdaselt kasutusel. Samad tegijad on ka xAPI autorid, millel on veelgi enam lahendusi kui SCORM’il. Standardiseerimise toel võib muutuda paljuski õppetöö ning selleks kasutatavad veebilehed. Enam ei pea õpetajad tegema mitmesse kohta kontosid ning õpilasele neid keskkondi selgeks tegema, vaid saavad palju väliseid keskkondi vistutada oma õppetöös kasutatavasse virtuaalsesse õpikeskkonda. Antud standardid muudavad lihtsamaks elu nii pedagoogidel kui ka õppijatel. Keeruline asi selle juures on, et õpetajad sageli ei tea, mis standardeid toetab õpikeskkond ning mis standarditele vastavad neid huvitavad programmid/veebilehed. Võin ausalt väita, et enne Hans Põldoja õppematerjaliga tutvumist, ei teadnu minagi, mis asi on standardiseerimine (just e-õppe valdkonnas) ning milliseid standardeid on olemas. Suur osa õpetajatest (pakun, et siiski ligi 100% üldhariduskoolide õpetajatest) ei tea asjast midagi ning seetõttu ei oska nad ka õpikeskkonda ja veebirakendusi/lehekülgi omavahel siduda muud moodi kui ainult URL kasutades. Antud teemat võiks käsitleda vähemalt mingil määral magistriõppe raames (õpetajahariduses või hariduse IT valdkonnas). Teema on huvitav, keeruline, kuid vajalik.

 

Link ülesandele: Tehnoloogiad ja standardiseerimine

Kasutatud materjalid:

1.  Kluger, J., 2012. We Never Talk Anymore: The Problem with Text Messaging. Loetud aadressil: http://techland.time.com/2012/08/16/we-never-talk-anymore-the-problem-with-text-messaging/