Võrgustik

Õpivõrgustikke on väga palju ning mina olen mõne sellise üks osa (vähemalt ise arvan nii). Just seda ülesannet tehes liitusin veel 2 võrgustikuga ning suurendasin oma õpetajavõrgustikku. Paljud grupid, meililistid, kodulehed toimivad võrgustikuna. Seetõttu peangi Facebooki gruppe väga headeks võrgustikeks: uus info jõuab kõikidele huvilistele kiiresti ning saab meediat ning muud vistutada. Kuid püris võrgustik peaks olema selline, kus saadakse aeg-ajalt kokku ning räägitakse kitsastel teemadel. Peangi väga heaks võrgustiku näiteks TTÜ tehnilise füüsika tudengite motivatsiooniüritusi, kus uued ja ammu lõpetanud üliõpilased saavad kokku ning räägivad reaalainete jutte. Väga toredad üritused on veel Täppisteaduste Sügiskool ja Suvekool, mis toimuvad sügisel ja kevadel ning hõlmavad loenguid, arutelusid ning kõike sinna juurde kuuluvat. Kuid sellest ei tahtnud ma täna rääkida.

Vaatleksin enda jaoks huvitavamat ning aktuaalsemat võrgustikku – Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud kursust.

Võrgustiku jaoks vajalikud kriteeriumid minu meelest:

  • Näost näkku kohtumised – võrgustikus inimesed tunnevad teineteist (vähemalt nägupidi)
  • Peab andma mulle midagi (uusi teadmisi, uusi ideid, uusi tutvuseid, vms)
  • Ühendatavus – kas ma saan kõikide võrgustiku liikmetega suhelda ja nende lehekülgi sirvida/arvamusi lugeda
  • Ligipääsetavus – vajalik logimine, audentimine, vms?

Minu jaoks esimene kriteerium on Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud aine raames ilusasti täidetud. Iga natukese aja tagant kokkusaamised aitavad paremini kaasvõrgutajaid paremini tundma õppida ning näost näkku suhtlemine on alati kõige vahetum (emotsionaalsem). Kursuse raames on palju uusi teadmisi, tuttavaid, kasulikke nõuandeid ja ka vidinaid juurde saadud, mis täidab ära teise nõude. Ainest on minule otsene kasu: tagasiside ja kommentaarid; väikesed nipid ja nõuanded, mis kergendavad oluliselt tööd; professionaalne areng; jne.

Ühendatud on suurem osa inimesi kogu aeg. Tänapäeva noorte ja nutitelefonide kasutajate jaoks on internet juba vajadus ning neile kehtib väga hea inglise keelne väljend: Always Connected. Christine Crandell kirjutab ka oma arvamuses, et tänapäevane müük on muutunud seoses internetiajastuga. Samamoodi võiks vaadelda ka võrgustikku, mis on muutunud internetipõhiseks ning mis eeldab, et võrgustikule on ligipääsu 24/7/365. Huvitav uurimus oli tehtud Facebooki poolt, kus tuli välja, et 79% inimestest võtab oma nutitelefoni ligi vähemalt 15 minuti jooksul (Levitas 2013). Seega võin julgelt väita, et ühendatavus meie ainele on väga hea (paistab silma ka koduste ülesannete esitamise aegadest). Kõik võimalused on antud, et 24 tundi ligipääseda nii wordpressile, edufeedrile kui ka materjalidele.

Ligipääsetavuse juures meeldib mulle see, et kursuse materjalidele pääsevad ligi kõik, kes teavad aine wordpressi lehte. Reeglina tehakse kõik materjalid ja kursused suletuks ning seejuures räägitakse üliõpilastele, kuidas peaks võimalikult avalikult asju internetti panema 🙂 (nt. Moodle, eDidaktikum, iCampus, jne). Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud on väga heaks näiteks, kuidas peaksid olema paljud kursused ning see innustab ka õppijaid (mind näiteks) oma materjale avaldama.

Millistest elementidest koosneb antud kursuse võrgustik:

  • EduFeedr – suur roll teiste õppijate tööde ning kommentaaride nägemiseks
  • WordPress – enda ja teiste arvamuste kirjapaneku ning tähelepanekute koht. Samuti ülesannete andmise veebileht.
  • TLÜ ruum – koht kus kohtume
  • üliõpilastest – võrgustik vajab inimesi
  • õppejõududest – võrgustiku liidrid, kes suunavad ning annavad analüüsideks teemasid

Võrgustiku kindel keskne koht on wordpress –  keskkond, kus toimub enamus arvamuste/analüüside/tagasiside/kommentaaride ja postituste püstitamistest. Kindlaks liidriks on meie kaks õppejõudu, kes teavad meist rohkem ning harivad meid (suunavad, et ise hariksime ennast). Mõnel nädalal võib liider muutuda ning selleks saab kõige enam kommentaare või kõige intrigreeriva teema postitaja.

Kindlasti on antud kursusel potentsiaali rohkem, kui siiani olen näinud (mitme kursuse omavahel ühendamine, hilisemate huvitavate materjalide jagamine, jms). Sellest võrgustikust võib edaspidi saada haridustehnoloogide võrgustiku üks eelkäijaid – aine läbinud võiksid liituda haridustehnoloogide võrgustikuga. Kindlasti ei toimu näost näkku kohtumisi hiljem, kuid sellest ei ole hullu.

Antud ajahetkel pean seda kursust üheks põnevamaks ning vajaminevamaks võrgustikuks.

Link ülesandele: Õpivõrgustikud

Kasutatud kirjandus:

  1. Crandell, C. (2013). The Always-Connected Customer Has Killed Marketing, Finally. Loetud aadressil: http://www.forbes.com/sites/christinecrandell/2013/10/22/the-always-connected-customer-has-killed-marketing-finally/
  2. Levitas, D. (2013). Always Connected: How Smartphones And Social Keep Us Engaged. Loetud aadressil: http://www.nu.nl/files/IDC-Facebook%20Always%20Connected%20(1).pdf

2 comments

  1. Minu jaoks on need suveülikoolid veel avastamata maa. Ilmselt tuleb see õpetaja puhkuse arvelt või mitte?
    Ma arvan, et see nutitelefoni piidlemine jääb pikapeale vähemaks. Lihtsalt silmaarstid on sellel teemal väga aktiivseks muutunud ja tervis maksab enim.
    Avatus ja kogu meie kursuse suhtlemiskultuur on tase, mida tahaks hoida.

    Meeldib

Lisa kommentaar